Veneetsia

7h ja 700km hiljem jõudsime Veneetsiasse. Täpsemalt küll Mestre linnaossa, mis on umbes 10min rongisõidu kaugusel Veneetsia vanalinnast.

Meie koduks on hubane perehotell Casa Villa Gardenia. Maja perenaine on äärmiselt sümpaatne. Räägib head inglise keelt ja kohe õhtul andis meile linna kaardi juhistega kuhu, miks ja millal. See oli meile suureks abiks, kuna jätsin koju oma läbitöötatud teejuhi Veneetsia kohta.

Otse loomulikult on Veneetsia lihtsalt võrratu. Kes käinud, see teab. Kes mitte, see peab ise kogema.

Õhtul kondame mööda hämaraid tänavaid ja naudime kohalikku melu. Leiame mõnusa kohviku, kus tellime pastat, pitsat ja liha ning libistame itaaliakeelses häälesuminas valget veini.

Mustad mehed suudavad koduteel poistele pähe määrida väreleva tulega vidina. M ütleb, et see pole mingi tavaline vidin. "Vaata, mida see teeb" ja lennutab asjanduse taeva poole.

Hommikusöök Villa Gardenias on täiesti ok. Kõige rohkem meeldib mulle hiigelsuur kannutäis itaalia kohvi kuuma piimaga. Väljas paistab päike ja maja perenaine kinnitab, et tõotab tulla mõõdukalt soe. Haarame kaasa kampsunid, kuid neid meil täna vaja ei lähe. Linnas on soe. Ma ahmin endasse kõike, mida sel linnal on pakkuda. Kanalid, sillad, gondlid, rõdud, huvitavad majad - Veneetsial on pakkuda midagi igale maitsele. 

M käib peale, et leiaksime kiriku, kus saaks vanaisale küünla süüdata ja head tervist soovida. Leiame Püha Lucia kiriku. Tuleb välja, et Lucia on silmade (silmahaiguste parandaja) kaitsepühak. Poistel meenub, et kahel lemmikloomal on silmad haiged. Süütame küünla loomadele ja mõtleme ka vanaisa peale. Väike M keeldub kirikust lahkumast. Istub tardunult ja vaatab kiriku altarit. Talle meeldib siin.

Jõudes Püha Markuse väljakule, üritavad poisid tuvisid meelitada. Mulle ei tundu see väga hügieeniline, kuid ilmselgelt saab pisikuid ka niisama linnas ringi jalutades. Seega lasen lindudel poiste kätele lennata ja teen pilti. 

Liigume edasi ja haarame 4x7 eur eest piletid veebussile. Kes linnas lasteta, nendele võib soovitada 24h pileteid, millega saab piiramatul arvul kordi sõita veebussidega. Hind 20 eur. Need sõidavad ka ümbritsevatele saartele nagu Murano ja Burano. 

Meie avastame linna omas rahulikus tempos. Seega sobib meile n.ö ühe otsa pilet. Siiski saab praamiga nr 2 teha linnale tiiru peale. Sõidu kestus 1h. Väga mõnus.

Väljume paar peatust enne Püha Markuse väljakut ning kulgeme omas rahulikus tempos mööda vaikseid tänavaid. Oleme eemal peatänavast ja keskusest. Siin on rohkem kohalikke ja hoopis teistmoodi hingamine.

Leiame vaikse restorani ja veedame mõnusalt aega. Väike M jookseb koos kohalike lastega ja püüab seebimulle. Päike paistab ja kirikukellad löövad. Päev hakkab õhtusse jõudma. 

Kõnnime tagasi kodu poole. Meie Veneetsia on selleks korraks lõppenud. Loodan, et poisid mäletavad sellest imelisest linnast rohkem, kui tuvisid. Ja kui mitte, siis eks ole seegi väärtus omaette.