Eestis algab televiisorist peagi AK ja meil on siin ligi 30 soojakraadi. Kõik "śokolaadid on lõdvaks läinud" (väike M) ja L pakub, et äkki on väljas endiselt väga soe.
Eesti inimene räägib tõepoolest kogu aeg ilmast. Nii ka meie. Kui Bratislavas jalad märjaks said, oli halb. Kui linna vahel jalutades pintsak seljas püsis, oli väike kadedus Eesti soojalaine pärast. Nüüd, kui väljas 30 soojakraadi, on palav.
Eesti inimene räägib tõepoolest kogu aeg ilmast. Nii ka meie. Kui Bratislavas jalad märjaks said, oli halb. Kui linna vahel jalutades pintsak seljas püsis, oli väike kadedus Eesti soojalaine pärast. Nüüd, kui väljas 30 soojakraadi, on palav.
Milline koht on kuumalaine ajal parim? Eks ikka rand. Kogu siinne rannik on võrratu. Midagi igale maitsele. Niin võib leida liivarandu, kiviklibuseid ja kaljuseid. Ole ainult mees, vali välja ja mine kohale. Soovime leida mõne, kus me veel käinud ei ole. Google pakub selliseks kohaks Marseille´st 30km kaugusel asuvat linnakest Carry-le-Rouet, kus on väike liivarand. Koduleht pakub automaatset eesti keelset tõlget. Sealt saab lugeda, et õhutemperatuur on +29,vesi +18 ja lained on äärmiselt erutatud. Oh, ma lausa armastan google´i tõlget. See oskab sind alati koomiliselt üllatada!
Plage-du-Rouet on täpselt see, mis peab. Aix´i lähedal, soodsa parkimise, tasuta wc ja duśśiga. Loomulikult pakutakse 12 eur eest lamamistoole. Mingil põhjusel ei ole nendel ühtegi hingelist. Rand jaguneb mõtteliselt kaheks. Vasak pool on kaetud kiviklibuga. Sinna suunduvad kõik need, kes on lasteta. Paremal pool on lastega pered. Ja neid siin jätkub. Leiame nö esirea koha ning laotame oma hiiglaslikud piknikulinad maha. Ainuke, mis Eestisse jäi, on päikesevari. Õhtul maksab see valusalt kätte. Kõik mu 3 mees on selja pealt punased. Seda SPF 50 ja SPF 30 kasutades! Ilmselt päästab suuremast õnnetusest ootamatu telefonikõne Aix´i ooperifestivali korraldajatelt, mis sunnib meid õigeaegselt (loe: peale 3h) lahkuma.
Õhtul möklame kannatanud Aloe Vera geeliga kokku. Poisid tunnevad end hästi ja magavad sügavalt.
Järgmisel päeval võtame suuna autoga Saint-Mitre parki. See asub keskusest 3km kaugusel. Ilmateade lubab 29 soojakraadi. Põgeneme vanalinna kuumavate kivide vahelt ja lebotame paar tundi mõnusalt piknikutekil. Suured puud pakuvad kosutavat jahedust ja varju. Inimesi on väga vähe. Meie selle-aastane vaikuseoaas. Poisid mängivad käbidega puude pommitamist, märgivad punktid paberile ja mina manitsen vanemat, et too punktisummaga liigselt eest ära ei läheks. Ronivad parki üles tõmmatud köitel, peavad lahingut kabelaua taga. Naised loevat raamatut ja pereisa on naelutatud rüperaali taha, mobiil kõrva küljes. Pakuksime kõrvalseisjatele ilmselt väga lõbusat vaatepilti.
Ooteks sööme hakklihasuppi. Oi, kui koduselt see maitseb! Naised stardivad śopingutuurile. Vaja on kõike ja veel. Poisid jäävad lapsehoidjatega (loe: tahvelarvuti ja lauaarvuti) koju.
Mulle meeldib õhtune Aix. Päike kuldab tänavad üle just õige valgusega ja niigi ilus vanalinn paistab veelgi kaunimana. Inimesed on siis ka ilusamad. Keegi ei torma. Kõikidel paistab olevat hea tuju. Restoranid hakkavad uksi avama, kaetakse laudu ja kostub naerupahvakuid. Kohalikud kõnnivad peale pikka tööpäeva kodude poole, kaenlas värsked baguettid. Muideks, ma ei tea, kuidas nad suudavad neid päevast päeva süües nii head välja näha. Meie naispere peab sellega küll piiri pidama.
Õhtusöögiks ei ole mõtet kuuma suppi pakkuda.
Selleks kellaajaks on päike meie korteri nii kuumaks kütnud, et temperatuur näitab 34 soojakraadi. Ei imesta, kui see nii ka on. Sööme melonit (suus sulav, suhkrumagus!), jääsalatit, oliive, sinki, aprikoose, tomatisalatit mozzarellaga ning kitsejuustu. Kõrvale kohalikku jahedat roosat veini ja mullivett. Oh, kui maitsev!
Tänase päeva nali: meie pere lemmik - kitsejuust - on igal söögikorral laual. Meie L ei ole siiani sellest väga vaimustusse sattunud (loe: viiaskalt ta seda iialgi ei vali). Täna toidupoes kolades, kui talle seda koju kaasaostuks pakkusin, kehitas jälle viisakalt õlgu ja sõnas: "See ei maitse mulle väga. Sellel nagu polegi eriti maitset." Vaatasin teda vist väga suurte silmadega. Selgus, et L arvas, et mozzarella ongi kitsejuust. Nali missugune! Et väärarvamust kummutada, tuli juustu kodus kohe lauale anda ja värske saia peale määrida. Nüüd on sel maitset küll!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar