9h ja 750km hiljem saabume Aix´i. Sõit on olnud pingelisem, kui varem. Nimelt käib siin kohutav kihutamine, meie auto väsib nii mõnigi kord mägedes ja keeldub kihutamast 120km/h. Kõige häirivamad on rekkajuhid, kes ülbelt kahel rajal veerevad, jättes autojuhtidele tihti vaid kolmanda sõiduraja. Teeme 1h peatuse ühes söögikohas, kus on kõige ebameeldivam teenindus.
Ääretult tüütud on putkamaksud. Masinad ei aktsepteeri kodunt välja võetud uusi 5 euroseid. Lähen kergelt närvi, sest münte ei ole samuti piisavalt. Lõpuks sisestame masinasse juba 20 euroseid. Kogu see jaburus on kokkuvõttes tohutult kallis - kogu tee läheb meile maksma 66 eur. Lisaks muidugi bensiinikulu.Mulle hakkab aina enam meeldima kleeps auto esiaknal, mis andis võimaluse odavalt ja takistuseta sõita Slovakkias ja Austrias.
Sõidule lisavad väärtust vaated. Alpid ühel pool, Vahemeri teisel pool, mägedele ehitatud majad ja käänulised teed. Poisid hakkavad rannaplaane tegema.
Lõpuks oleme kohal. Siin veedame 12 päeva oma puhkusest. Täpsemalt siis meie puhkame ja E teeb tööd. Meie korter siin on fantastiline. Olen väga väga rahul. Mitu kuud tagasi veetsin arvuti taga liiga palju aega, et leida mugavat ja stiilset prantsuse elamist. See on just see, mis olema peab! Otse loomulikult on siin prantsusepärast kerget räpakust - juuksekarvad maas, tolm treppidel. Ei ole liigselt vaevatud end koristamisega. Mulle meeldib. Tolmuimejaga saab teha imesid ja käed on meil otsas.
Poed on loomulikult juba suletud. Õnneks on 2 maja edasi väike poeke, kust ostame hirmkalli hinnaga õhtusöögimaterjali. Poe omanik, noor mees, räägib head inglise keelt. Vabandab ise ette-taha oma viletsa keeleoskuse pärast ja laidab end, et ei pannud koolis suuremat rõhku õppimisele. Siiski löövad ta silmad särama, kuuldes sõna "Eesti" ja kiirelt vuristab ta ette palju infot Baltimaade kohta. Tundub, et tegelikult ei ole tegu sugugi rumala mehega. Ise on mees pärit Marseille´st ja loomulikult soovitab ta meil tungivalt paar päeva seal veeta. Lahkudes surub ta väikesele M-le kätte kummikommi paki ja kinnitab E-le, et baquette on Aix´i saabumise puhul kingituseks.
Sööme pastat, saia ja laseme õhtusel tuulel suurest aknast enda peale puhuda. Keegi naerab akna taga ja üksikud autod sõidavad mööda kitsast tänavat. Homme pakime kohvrid lahti, aga täna laseme ajal minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar