Roses

Laupäeval kell 11 jätame hüvasti oma Aix´i korteriga ning stardime Hispaania poole. E algas puhkus ja me oleme üürinud nädalaks korteri Barcelonast 1,5h kaugusel asuvas rannikuäärses linnakeses Roses.

Meie korter on üleval vasakul

6h hiljem olemegi kohal. Korter on täpselt see, mida me sellelt korterilt ootame. Villa Tudo Marina asub keskusest veidike eemal, omades vapustavaid vaateid laialt rõdult otse merele. Naabreid on meil 3 peret. Üks meie kõrval, kaks alumisel korrusel. Me kohtume 1x naabri taksiga, kes meid ainiti alumiselt korruselt vaatab. Kõrvalkorteris tundub olevat ameeriklastest vanem abielupaar. Olemine on vaikne ja mõnus. Ei mingeid õhtuseid pidusid ja lärmakaid naerupahvakaid.



Hommikul asutame end kohe mere äärde. Sinna viib meid kitsas teerada, mis laskub otse meie maja juurest kaljudelt alla, kulgedes piki rannikuäärt. 15 min mõnusat kõndi ja meie eest avaneb vaikne lahesopp, Canyelles Petites. Rahvast on vähe. Senikaua, kuni meie seame välja oma päikesevarju ja rannamadratseid, sukelduvad poisid lainetesse. Nad on mul ikka täielikud hülged. Merevesi on väidetavalt soe. Mina lihtsalt olen.

Ootamatult üllatab meid väike vihmasabin. Katame oma asjad varjuga ning võtame rannarestoranis kerge eine. Teenindus on väga mõnus ja soe. Üldse on siinne rahvas palju ... rõõmsam. Jah. Ja hinnad on sõbralikumad.

Õhtuoote ajal seame sammud tagasi kodu poole. Kuna vaated on vapustavad, taimestik lopsakas ja iga kivi tagant piilub väike sisalik, on kodutee muretu ja põnev. Enne tuppa minekut veedame veel tunnikese maja juures asuvas privaatbasseinis. See on tõeline luksus. Meid ei sega mitte keegi. Tundub, et meri on atraktiivsem. Meil on aga lõbu laialt. Poisid teevad vettehüppeid ja meie naudime sooja basseinivett.

Õhtul käime läbi Carrefour´ist ja ostame suure korvitäie toitu. See on Prantsusmaaga võrreldes tunduvalt odavam. Liha ja puuviljad saab kätte lausa poolmuidu. Nt.0,5 kg liha toon koju 3.50 euro eest. 1kg virsikuid 2.50 eur.

Õhtusöögi sööme terrassil.  Pääsukesed lendavad kahtlaselt madalalt ja ma tuletan meelde vanaisa ütlust: „Kui pääsuke lendab madalalt, tuleb vihma.“

Hommik üllatab meid märja terrassi ja läbileotatud rätikutega. Poisid on ääretult pettunud. Õnneks lohutab neid fakt, et kui mere äärde ei saa, siis basseini ikka. Seal alustavad nad oma hommiku ja ka lõpetavad.

Kuna ilm ei ole rannapuhkuseks soodne, seame autonina siit 20km kaugusel oleva linnakese Cadaques´e poole. Sõit kulgeb üle mägede ja nii mõnigi kord võtavad kitsad teed ja kurvid südame alt külmaks. See-eest vaated on sellised, mida ei suuda edasi anda ükski foto.

Cadaques

Cadaques ise on mõnus väike linn kõrgete mägede vahel. Tumedate mustade kivide ja kõrgete lainetega rannariba ahvatleb poisse vette. Meelitame neid lutsu viskama ja ootamatult lööb laine neil peaaegu jalad alt. Seega ei mingit vettemineku juttu enam. Õnneks on käes lõunasöögi aeg ja leiame hubase söögikoha, kust tellime merikarpe, pastat, väikesi vorstikesi ja muud huvitavat. Magustoiduks jäätis ja tiramisu. E keeldub klaasikesest õllest, kuna mägiteed nõuavat 100% tähelepanu ja keskendumist. Kokkuvõttes on söök ääretult maitsev, kuid E sõnade järgi „ikebana“ ehk siis päris nälga ei jäänud.

Õhtul teen ahjukartuleid lihaga. 4.50 eur eest ostetud lihalõike on nii palju, et ei mahu ühte ahjunõusse. Nii teen söögi kahte suurde klaasnõusse.

Istume mehega terrassil ja mõni üksik roller või auto vurab mööda. Meri on vaikne, kuid taevas pilves. Kui homme taas päikest ei näita, on aeg külastada Barcelonat.