Nizza

Laupäeva hommikul seame autonina Nizza poole. E peab seal ärikohtumist, meie veedame aega linna peal ning rannas.

Sõit Aix´ist Nizzasse kestab 2h ja läheb maksma 2x17 eur putkamaksud + bensiin. Liiga kallis, teile ei tundu?

Jõuame linna keskpäevaks. Pargime auto maa-alusesse parklasse, millesse meie suure auto parkimine on tõeline kunsttükk. Ma olen siin juba ammu loobunud parkimast. Peeglid sisse tõmmatud, pidevalt edasi-tagasi nikerdades parkimiskohta sõites on minu närvide jaoks liig. Isegi mu kallil kaasal on iga kord peopesad niisked.

Parkimismajast pääseb otse kaubanduskeskusesse, mis asub Nizza peatänaval. Sealt väikese jalutuskäigu kaugusel on vanalinn ja sinna me oma sammud seame. Näpime mõnda kleiti ja vahime niisama ringi. Kuna elasime siin 2.a tagasi terve nädala, on linn meie jaoks esmase võlu kaotanud. Siia on minu arvates asja vaid rikastel ja lastetutel. Kivises suurte lainetega rannas ei ole peredel küll mitte midagi teha. Selgituseks neile, kes ei mäleta: me raiskasime päevitustoole rentides päris suure varanduse, et end inimese moodi tunda. Nimelt lennukiga ei vea ju kaasa rannamadratsit ja päikesevarju. Seega lendad sa kalli raha eest kuskile uhke nimega linna ja maksad suuri summasid, et end kivide peal mitte vigaseks päevitada. Samas, kui rahakotti vaja tuulutada, on see ideaalne koht. Lapsed ei jookse sinust mööda, sulle liiva silma ajades ja õhtul koju jõudes võid kindel olla, et tagumikuvahe ei ole liivast hellaks hõõrutud.

Peale väikest ringiuitamist ja lõunasööki stardimegi randa. Täna päikest ei ole, sooja see-eest küll. Hea leebe ilmake. 2h pärast peab L olema lennujaamas, seega ongi hea paras aeg veemõnusid nautida. Rahvast on siin muidugi palju. Aususe huvides olgu öeldud, et enamik on kas kohalikud või turistid, kes mingi valemiga rannamadratsid muretsenud. Igaljuhul rannarätikul lamavad vähesed. Heidame riided seljast ja sukeldume lainetesse. Vesi on üllatavalt soe. Kuna väljas on tuuline, siis on vees soojemgi, kui väljas. Aeg lendab linnutiivul. Juba hüüab E, et aeg välja tulla, kuna kohe-kohe lahkub lennuk. Riietume kiiresti ja stardime parkimismaja poole. Parkimine kesklinnas ei ole kallim, kui Tallinnas. Mulle hakkab autoga reisimine kõikide raskuste kiuste aina rohkem meeldima. Pealegi saab oma tulekuid ja minekuid oma suva järgi reguleerida. Lapsed on vist pikkade vahemaadega nii harjunud. Igaljuhul ei päri nad enam iga minut, kaua sõit kestab, vaid lülitavad end lihtsalt oma lemmik-lapsehoidjate seltsi.

Nizza lennujaam on mõnus ja kompaktne. Siin ei peaks küll keegi pelgama, et ära eksib. Saadame L´i lennuki peale ning teeme viimased kallid. Oli tore nädal. Teinekord jälle!

Koduteel põikame läbi kaubanduskeskusest. Homme on pühapäev ja siis ei juhtu siin mitte midagi. Või noh, eestlasele mitte omaselt peab oma perekonnale tõepoolest otsa vaatama ja mõne sõna ka juttu tegema, kuna keegi ei saa põgeneda tundideks kaubanduskeskuste säravate lampide alla. Meil on sellisest elukorraldusest väga palju õppida.