2km pärast avastame, et paar tähtsat asja jäi koju. Loomulikult. Kuidas muidu. Ma tean, et teel olles avastame veel, mida oleks pidanud kaasa haarama (nt täna avastasin, et väikesed taskukaardid linnade kohta jäid koju), kuid hetkel saame seda viga parandada.
Uus start 10.50. Isa lehvitab väravalt.
Esimene peatus Ikla piiripunktis. Kiire söök ja jook.
Istun rooli ja üsna pea peatab mind politsei. Väidab, et sõitsin 50 alas 72km/h. Ma ei ole näinud mingit kiirusepiirangu märki. Näen vastassuunas 70 märki ja juhin politsei tähelepanu sellele. Ta jääb endale kindlaks: vastassuunas ongi 70km/h kuid minu sõidusuunas 50km/h. Kuulen sellisest asjast esimest korda.
Palub mul väljuda, et teha protokoll. Kõnnin temaga kaasa ja palun tal helistada Eesti politseisse. Kinnitan, et minu 18 aastase autojuhistaaźiga ei ole mul ühtegi eksimust. "A u vas Vana Tallinn jest?" küsib ta. Ma arvan, et mu kulm kerkib irooniliselt, kuid väliselt jään väga rahulikuks. Politseionu vaatab mind veel uurivalt ja minu "Vana Tallinn netu" peale laseb mind "hoiatusega" minema. Pean uurima, kas selline ´ühes sõidusuunas üks-teises teine kiirus´ on reaalselt võimalik.
Neil, kes ei ole väga tihti läbinud Lätit ja Leedut, soovitan olla väga tähelepanelik. Ma ei saa mitme tunni jooksul aru, kus algab kiirusepiirang ja kus on 90km/h. Õnneks kukub TomTom õigel ajal kisama ja juhib mu tähelepanu sellele. Politseid on nendes maades väga palju. Mul ilmselt veab, et kõik nii hästi läheb.
Teise peatuse teeme kuskil Poola bensiinijaamas. Teed on siin korralikud ja tunnen end roolis väga hästi. Seega ei ole ma ka väsinud. Lapsed seevastu on vist juba 30x küsinud, kaua veel. Kaua veel?!! Kaua.
Mingil x kellaajal lubame poistel sukelduda tehnika-maailma avarustesse. Võiks öelda, et "lapsehoidja" teeb oma tööd hästi ning edasisi vingumisi väga tihti ette ei tule. Seega veelkord - pikal autosõidul on hea autos omada kõiksugu lõbustavaid vidinaid.
Oleme kokku leppinud, et autojuht sõidab max 3h ja siis puhkab. Mina magan paremini, kui E.
Öösel kl.3 teeme kolmanda peatuse. Ostame Statoilist kohvi ja hotdogi. Seepärast ei taha ma midagi kuulda E ettepanekust paar tunnikest bensiinijaama parklas magada. Saan kuskilt mega poweri ja sõidan järjest 3h. Kes rääkis viletsatest Poola teedest? Kiirtee, mida mööda vurame, on fantastiliselt hea. Nüüd jäävad kõik mu 3 meest sügavalt magama.
Neljas lühipeatus on juba Tśehhis. Peame ostma kiirtee kleepsu. Müüa ei räägi ei inglise ega vene keelt. Mina jälle ei oska saksa keelt. Seega jääb kleeps kleepimata ja ilmselt saaks politsei meile trahvi teha. E asub rooli, teised magavad edasi.
Peatus Austrias. Peame ostma uue kiirtee kleepsu. Ka siin toimub müüaga käte-jalgade suhtlemine. E ei luba kleepekat aknale kleepida. Tema otsus. Ma ei vaidle targematega.
Hotel City Central ei saa meile pakkuda hommikul kl. 10.30 peretuba. Oleme autos olnud 24h ja hetkeks tundub, et ...aaaah! Emotsioonidele ei ole hetkel kohta. Ilmselt meil lihtsalt veab, sest meile pakutakse peretoa asemele korterit. Oleme kõigega nõus. Peaasi, et saaks pessu ja pea padjale.
Korter on uhke! Kaks tohutult suurt tuba, köök, söögituba, vannituba, suured koridorid. Ma ei tea, kas kõikidel veab nii, nagu meil.
Kiire pesu ja siis magama. Uni maitseb hea.
On aeg raisata vanaisalt saadud jäätiseraha. Mmm...jäätis on siin võrratu! Päike paistab ja lihtsalt nii hea on olla.
Uni on täiesti ok. Hommikul ajavad meid üles kirikukellad. Need löövad siin iga natukese aja tagant.
Hommikusöök on absoluutselt võrratu. Hubane söögisaal max 20 lauaga. Kõik on luksuslik. Ma ei mäleta, et oleksin hommikusöögiks joonud śampust. Kuna seda teevad kõik umbes 15 hästiriietatud elegantset külalist, lasen joogil hea maitsta. Poisid liiguvad vaikselt. Valivad sööke-jooke iseseisvalt. Väike M sööb noa-kahvliga ja pälvib kõrvallauas oleva proua heakskiidu. Küll nad on mul ikka tublikesed, kui ainult tahavad.
Avastan, et täna on mingi püha. Kõik poed on suletud. Vihma sajab. Mis sobiks tänasesse päeva paremini, kui üks muuseumikülastus?! Just.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar